No mitte päris, aga tuli jutuks küll.Traavis tehti mulle selgeks, et ratsmete lühemaks võtmine on saatanast. Diamond vahepeal küll lubas, et no proovime seda värki, aga hakkas siis jälle lõuga ette tõmbama ja ärritus mu peale.
"Ma pole mingi selline hobune!"
Teise traavi ajal kutsus Marit meid teisele poole platsi ja teatas, et tahab nüüd loomkatseid teha. Uuu, põõõõnev. Tal oli kahtlus, et ma kasutan kuidagi ratset enda tasakaalustamiseks ja sellepärast tuli ratsmed sõlme siduda ja moepärast välimise käe näpuga neist kinni hoida, samal ajal traavis üle platsi kaheksaid sõites, kasutada ainult tasakaalu ja tüürida nagu westernratsutaja.
Diamond ütles selle peale kohe, et tema teada tohivad algajad ainult mööda rada sõita ja tema lubadest ilma jääda ei taha ja üleüldse on liiklus sellisel kellaajal liiga ohtlik, et mingeid möödasõite või muid keerulisi manöövreid teha ja ignoreeris minu sisemisel jalusel kõlkumisi-hüppamisi kadedakstegeva enesekindlusega.
Siis pidin ikka natuke ratsmega hakkama tüürima või vähemalt korraks enne pööret kergelt ühele-teisele poole tõmbama. Kõik hakkas paremini toimima ja treener ütles, et "magic!"
Hmm.
Nojah, on küll magic, kui hobune sellepeale hakkab kergelt ja toredalt jooksma, aga mul läks jälle kuppel sassi, kui me tegime seda nii, et Diamond vaatas välja, jooksis, õlg ees ja ma panin aeg-ajalt silmad kinni ja palvetasin, et me koos piirdega minema ei sõidaks või jalgu vastu äärt ära ei lööks.
Mis on loo moraal, selle hobusega peaks üldse ära unustama igasuguse ratsmete küsimise ja lühemaks võtmise?
Galopis püüdsin ratsmed sõlmest vabastada, aga Marit vihjas, et prooviks seda magicut ja iseenesest oli loomal minekut küll ja ta eest ka enam ei tõmmanud, aga mingid "hobune vaatab sissepoole" või "läbime nurgad kerges paindes" võis ära unustada.
Segane värk. Ma ei saa üldse enam aru, mida edaspidi oma käte ja jalgadega hobuse seljas teha.
Kui trenni lõpus saabus sisse järgmine grupp, lülitus sisse automaatpiloot ja Diamond hakkas teiste järgi traavi tegema. Armas.
