another dream horse

El Beg on üle mõistuse mõnus vana.
Täna tegime igasuguseid kõikvõimalikke gümnastikaharjutusi. Hobune oli nii tubli, et olin natuke nukker, et pidin ta lihtsalt lapsele üle andma ja ei saanud ise teda talli viia ja temaga tegeleda.

Ta oli kõigega nõus ja kõigeks valmis. Nii sõnakuulelik ja responsive (kuidas see eesti keeles on?). Kui meil mõni element välja ei tulnud, siis vaid sellepärast, et ma ei osanud õigesti küsida või olin alguses pisut ebakindel. Ma olen temaga varem ainult korra sõitnud ja iga kord kui küsisin midagi uut, olin vähem konkreetne kui oleks vaja olnud. Esimene peatus ei olnud nii kiire ja selge, sest ma polnud kindel, kuidas ta reageerib. Tuli välja, et väga kiiresti ja väga õrna signaali peale, kõhulihastest piisas täiesti, ratset ei olnud vaja üldse käppida, põlve peaaegu samuti mitte. Ta justnagu loeks mõtteid... :)

Esimeste sääre eest astumiste puhul oli ta tiba ülepaindes või õlg ees. Ma ei osanud doseerida säärt ja ratsmekontakti õiges vahekorras. Pärast läks väga toredasti ja mul oli tunne, et El Beg teeb seda minu eest ära.

Korra mängis jänest ja tõmbas ühe korra plagiseva seina peale minema, ent vaid moe pärast. Muidu olid tal terasest närvid, isegi siis, kui Domingo meile pidevalt ette või külje peale või sappa ujus.
Tegime galopis igasugu volte, esialgu kiikus ta kiikhobuse moodi, Karin käskis ratsme eest pikemaks lasta ja käed pehmemad hoida. Püüdsin saada teda alla ja lõdvestuma ja viimased ringid ei olnudki nii pahad.

Täisistakus on mu sääred veel nii nõrgad ja kolksuvad palju sihitult. Üleüldse, ma tegin täna peatusi ja sammule üleminekuid vahel vaid sellepärast, et võhm sai otsa ja mõtlesin, et ehk petan hobuse ära.

Ma ei tea, kas hakkan haigeks jääma või tuleb süüdistada täiskuud, aga viimased paar õhtut olen sattunud koolisõiduvideoid vaatama. Eiiiii, ma ei tunne selle vastu midagi sarnast, nagu takistussõidu vastu ja ei kujuta endiselt ette, kuidas nad seal võistlusplatsil nii pika aja nii organiseeritud suudavad olla... Aga ma pean suureks märgiks isiklikust arengust sedagi, et ma suudan neid videoid algusest lõpuni ära vaadata, hahahaa :)

Edit: ja saabuski kätte see päev, kui ma koertele "prrrt" ütlesin :D  Hakkasin Amelie saba kontrollima, ta vänderdas ringi ja nii see juhtuski. Ptui, kõik on varsti sassis. Lasteaias ütlen lapsele "tubli koer", hobustele teen heleda häälega "jaa" ja koertele "prrrt". Well done.