eelviimane lätlane paremalt poolt

Lamanšš?
Mis see on?
Liisi ütles, et eelviimane lätlane paremalt poolt.

Uue hobuse seljas on ikka pisut seest tühi tunne ja see kajastub kohe hobuse sammus. Kui ma pole ise 100% keskendunud, siis ei oska hobuse silmis ka veenvalt enesekindlust teeselda.
Kui olime mõned korrad möödunud koledast uksest, mis ainult ootas, et Lamanšše alla neelata, oli mõlemal kergem hingata.
Õlad ja käed, õlad ja käed. Need on esimesed asjad, mis pingesse viskab. Marit ütles, et jään ikka hobusele suu peale, kui teen peatuse või jään sammu.

Füüsiliselt oli väsitav, kuskil teise traavi ja galopi ajal tekkis jõuetuse tunne ja mingil kummalisel moel võttis seekord isegi jalalihased läbi. Paar korda käis pilt korraks sahinal ära nagu ükskord Markusega ja maha tulles käis pea ringi. Täisistak oli selle hobuse seljas väga mõnus, aga kipun liiga taha vajuma. Näis, et sadul oleks justnagu vajunud viltu ja otsapidi minu põlveõndla alla, vasak jalus näis pikk ja parem lühike.
I know, I know, I am such a Drama Queen today...

Hobune oli väga tore, ülipüüdlikult pakkus jälle kõike mida oskab, kui oskasin küsida. Pakkus igasugu asju ka siis, kui küsisin valesti. Näiteks traversit. No natuke on ikka naljakas ka, kui juba teine hobune mulle seda sinisilmselt pakub, aga mida see mu istaku kohta ütleb? Või see, et paremale traavi sõites on kõik kujundid suht defineeritud kujuga, vasakule poole minnes ujume kuskil raja ääres ellipseid? No offense, Ellips.

Galopitõsted olid ok, mõnede puhul jäin liiga hobuse külge kinni, aga vähemalt hobune püüdis minu eest lauseid lõpetada ja läks paar korda galoppi ka siis, kui ta tegelikult oleks võinud ka öelda, et "tee korralikult või unusta ära". Galopis kaotasin samuti paar korda tasakaalu, sääred olid justnagu vale koha peal.
Galopist ei tohi sammu jääda, galopist ei tohi sammu jääda, isegi siis, kui hakkad samal ajal mööda hobuse külge alla voolama :)

Igal juhul oli hea trenn. Pärast lõhkusime suure pauguga El Begi päitsed ära. Noh, et midagi meeldejäävat ka juhtuks.