Laki, kaerasõltlane

Ongi aastake täis, täpselt aasta tagasi hakkasin Ruilas ratsutamas käima. Väike sünnipäev :)

Täna läksin Taive trenni, sain au härra Laki ära tuua. Võtsin igaks juhuks päitsed koplisse kaasa, puhuks kui tal pole midagi peas. Tal tuleb nimelt vahel mõte talli sisenedes toore jõuga end kaerakäru juurde vedada, hoolimata sellest, kes ette jääb.

Lakil olid päitsed peas ja minul olid igaks juhuks kommid taskus, et strateegilise kurvi peal diversiooni teha ja Laki teisele poole meelitada. Nagu kiuste polnud ühtegi vaba boksi, aga plaanisin panna Laki kettide vahele, seal ta ju ikka seisab?

Isegi leivaämbrist saime kenasti mööda, aga kui tuli aeg kettide vahele seisma jääda, tõmbas Laki rapsti peaga ja karabiin läks päitste küljest lahti ja voila - tormas üks paksuke Laki kaerakäru poole. Ta ei hoolinud isegi Rebasest, kes talle koridoris vastu tuli. Peale seda, kui ta oli ampsu kaera ja Rebase käest pragada saanud, tormas Laki õue, välibokside juurde mõtteid koguma. Sealt siis saadi ta kätte.

Grrr.

Trenn polnud sugugi rohkem innustav.. Samm-traav olid tegelikult täitsa ok, olgugi, et ma teda eriti pehmeks ei saanud. Samuti ei teinud ta mulle eriti mingeid kõrvalehüppeid, ainult korra ehmatas Villi peale. Aga kui oli aeg galoppi teha ... siis tundus mulle jälle, et olen tagasi alguses, nullis. Püüdsin ja püüdsin ja püüdsin, aga mõistus sai otsa ja Laki energia samuti.

Grrr.

Pärast arutasime, et kõigil tundus täna olevat raske hobusega üht meelt saavutada. Oli see siis öise äikesetormi või tähtede seisu süü, aga enese lohutamiseks oletame, et asi oli lihtsalt pahas päevas.

Grrr.