OMG, Rolly!

Appi tuleb jälle vana hea Rolly, kes paiskab hunniku serotoniini kehasse.
Juba samm oli tore, latid ei kolisenud, paar üleminekut traavi olid minu meelest päris sujuvad ja head (ma igaks juhuks teiste arvamust ei küsinud, et keegi mu paraadil sadama ei hakkaks :-P).
Tegime poolpeatusi, mis näisid Rollyle avaldavat suurt mõju. Ta transformeerus minutitega nii pehmeks, pakkus mulle järjest rohkem ratset kätte, reageeris igale pisikesele säärepuudutusele kiiresti ja kohe. Ühesõnaga - mmmmmm.
Ja galopp oli esimesest hetkest nagu muusika, seljas istumine tundus nii loogiline, ei pidanud millelegi mõtlema ega kuidagiviisi pingutama. Püüdsime voldi peal sõita edasi ja võtta kokku. Natuke pidin kätega võimlema ja neid kõrgemal hoidma.
I'd like to think, et mu fit-to-ride projekt omab ka mingit mõju, aga tegelikult oli Rolly täna lihtsalt igas mõttes nii suurepärane.
Miau, Rolly!