Enesekindlam(a) Meloodiaga

Mulle meeldib Meloodia, kui ta tuleb otse teisest trennist. Täna polnud see Ellenil küll plaanis, ent kui Angela alguses koperdama ja komistama hakkas ning siis soojendustraavi ajal grandioosselt lonkas, tuli siiski Meloodia võtta, keda eelmised tüdrukud polnud jõudnud veel lahti võtta.
Kas ta tujutses? Jep, aga mind ei häirinud see aga karvavõrdki. Sain kenasti ta tööle.
Viimased kaks tundi Niitväljal on pakkunud palju põnevaid hetki, kui Ebbe-Liisa või Heiki Vatsel on seal oma noori treeninud, kes avaldavad mõningast vastupanu ja tänagi olid meiega koos maneezis hobused, kes protesteerisid ja tegid rodeot. Ma hoidsin Meloodiat kogu aeg liikvel ja tundub, et häälega läks ta ka kaasa, nii et ta ei läinud kordagi paanikasse ega pannud kohalt minema, nagu eelmine kord kui üks hobune libisevate kolisedes ta selja taha ilmus.
Ma võiks isegi öelda, et ma olin oma trenniga rahul. Me ei hüpanud seekord, ent ma võin öelda, et Meloodia tegi enam-vähem kõike, mida talt mõistlikult küsisin. Paar korda oli vaja ka stekki, ent minimaalselt. Kohe kui talle tuli meelde, et mul on stekk, siis ei trüginud ta enam kuskile sisse ega üritanud nihverdada ülesannetest ära. Galopile tõusis kohe(!) ja esimesest märguandest (!!). Not bad, hah?
Progress missugune!
Ellen rääkis täna paindest ja painutamisest. Meloodiaga ei ole see nii raske, kui ma arvasin. Iga korraga tundub, et sujub paremini ja paremini.
Olin eriliselt rahul sellega, et täna õnnestus mõned korrad isegi minna täisistakus temaga traavis nii kaasa, et see ei olnud tõka-tõka tema ebamugava seljaga.
Järgmise nädala jätame Niitväljal vahele.

Niitvälja ja ülla-ülla - Angela

Täna siis olime Niitväljal ja vahetasime hobuseid. Maarja sõitis Meloodiaga ja mina Angelaga. Eks ta pisut imelik ole, nii väikeste seljas olla. Liikumisel on suhteliselt tõka-tõka tunne, aga positiivne on see, et juba kergendades saab lihased soojaks :)
Ellen andis meile ka teha kaheksaid ja suunavahetusi ja palju volte. Vaidlesin paar korda päris tõsiselt Angelaga pöörete pärast. Tahtis vedada hirmsasti Meloodia järele, aga mina tahtsin iga kord Meloodia sappa jõudes teha voldi, et saaks mingitki vahemaad. Ja paar korda lihtsalt ei õnnestunud. Siis kui tempo läks suuremaks, tulid uued probleemid - ma ei saanud teda sammule ega seisma. Ta lihtsalt lasi õndsas rõõmus kiiret traavi. Muul juhul oleks mul olnud ükskõik, aga kui me hakkasime tegema galoppi, siis oli veidi kõhe tunne, et mismõttes ma ei saa teda seisma?
Ellen korrigeeris mu käsi ja seletas uuesti üle selle, kuidas käed tõmbavad kehale ligemale jne. Rääkis üle ka selle, et ära jää tõmbama ja lase vahepeal lõdvaks ja siis proovi uuesti. Kui mul siis see siiski ei õnnestunud, ütles ta, et ju siis pole signaal õige. Ma oleks nii tahtnud näha end video pealt või vähemalt teada, mida ma siis valesti tegin, kui tavaliselt mul ei ole kunagi seda probleemi olnud, mitte ühegi hobusega.
Pärast riietusruumis, kui vahetasime muljeid, siis ütles Maarja, et tal on olnud Angelaga täpselt samad probleemid iga kord olnud. See natuke lohutas.
Täisistak oli tema seljas kordi mõnusam kui Meloodia seljas, galopp oli ka täitsa hea, vähemalt korde otsas. Kuna ta nii kenasti läks, siis sain tõesti rohkem keskenduda sellele, kuidas mina seal seljas olen ja mida teen õigesti või valesti. Kanda hoidsin all, kogu aeg mõtlesin oma signaalidele, sisemine ratse oli kenasti lõdvem ja säär konkreetsem. Ainult pilk käis aeg-ajalt alla, see vajab ikka treenimist. Mõtlesin, et kaska klambri juurde oleks vaja panna ühe takja, nii et kui pilk alla läheb, siis oleks lõua all kohe meeldetuletus.
Noh ja keerulisemaks läks jälle siis, kui olime korde otsast vabad. Nurgast püüdsin tõsta ja ausalt, ma tegin kõik samal moel, kui korde otsas, kontrollisin, et nõjatun tahapoole, peahoiak õige, sisemine ratse lõdvem, täpne ja tugev signaal. Ei midagi peale selle, et Angela läks huippukiiresse traavi ja siis (peksan pead vastu seina) ei saanud ma teda ei sammule ega seisma enne kui jälle ring möödas. Nutma ajas. Tegin uue tõste, sama lugu. Kui Ellenile julgesin kurta, ütles ta, et ju polnud signaal piisavalt tugev Angela jaoks. Mulle tundus, et teisel korral oli signaal vähemalt 4 korda tugevam kui korde otsas.
Muidu jäin väga trenniga rahule.

Niitvälja ja ... Meloodia ehk elu põrkepallina

Kui eelmine kord Diamondi seljas tundus täisistak traavis käkitegu, siis nüüd tuleb mul see ära unustada. Täna Meloodia seljas tundsin ennast nagu esimest korda hobuse seljas. Kergendatud traav oli enam-vähem, aga veidi tõka-tõka hüppamine. Hobune mu all tundus nii väike ja ... ebamugava seljaga. Tean-tean, et minu viga ja ei sobi hobust süüdistada, aga ka Ellen ütles, et Birkiga võrreldes ei ole Meloodia nii mugava seljaga. No tule taevas appi, mis siis hakkas toimuma, kui me tegime täisistakut! Ma olin just mõelnud ja oodanud, et millal ma saan siis sujuvalt ta seljas loksuma hakata, kui Meloodia tõi mu maa peale (või peaks ütlema maa ja taeva vahele?) tagasi ja ma tundsin, nagu ma istuks õmblusmasina nõela otsas. Ei mingit tasakaalu! Ei mingit sujuvust! Absoluutselt mitte mingit harmooniat! Iga tõukega hüppasin eri ilmakaarde ja lootsin, et maandun sadulasse tagasi keskpaika. Ma pidin lausa (traavis!!!) vahepeal sadulast kinni hoidma, et mitte ette kalduda või alla kukkuda!
Peale kolme ringi plaanisin, et nii, täna ma galoppi ei tee. Kui juba traav on nii lootusetu, mida ma siis veel galopis teen? Ja kuidas ma Birki, Theodori või Diamondi seljas naudin, mõnulen ja tunnen, et täisistak on juba peaaegu käpas, vähemalt ma enam ei kaota tasakaalu või ei kaldu ette, aga täna olin nagu see pall, mis on reketi külge nööriga seotud ja mida siis saab reketil põrgatada. Elleni ees oli piinlik. Tuju kadus ära. Tunni lõpus tegime pisut korde otsas galoppi ning siis tegin ka vabalt galopitõsteid, millest 20% õnnestusid, aga kui tasakaal kadus ära, kaldusin muidugi ette ja Meloodia jäi ka traavi. Minu viga, minu viga.
Rääkisime Elleniga rohelise kaardi tegemisest, ta andis lootust, et novembri lõpuks peaks saama eksamit teha. Siis tuleb materjalid tellida ... Praegu tundub küll, et on kauge muusika...

14: Niitvälja & Birk

Roman filmis meid. Tegime veidi ka galopitõsteid ja harjutasime täisistakus traavi.

Ise on muidugi hirmus vaadata hiljem, kui palju vigu me tegime. Seljas polegi nii hull olla, aga pärast piinlik vaadata.

Olen tänulik, et Eliko viitsis vaadata ja kommenteerida. Panen siia ka kirja tema märkused, et need meeles püsiksid ;)

Eliko ütles, et Birk on tema jaoks tuttav hobu ja vanasti oli olnud megahea.

´"ääm..kohe video alguses võin öelda, et sul palju kergem, kui viskad ratsmed üle hobuse kaela ja siis võtad nõua alt ratsemed lühemaks...ta ei saa peaga nii vehkida."

"see alguse hetk, kus ta sul ei liigu...samal ajal kui sa kannaga märguannet annad, ära ülakeha kõiguta! ja ratsmed pikad...väga pikad:D"

"alguses võtadki suuga kontakti, annad kannaga ja säärega, kui ei mõju, siis korra stekk

aga mitte ei patsuta vaid annadki märguande... sest kui sa nats sügad, siis ta teebki nii ja jääbki tegema."

"kui sul kontakt, tunned kuidas hobune hakkab sinuga koostööd tegema ja haiget sa ei tee. Siis teed kui näed, et hobusel pea juba rullis ja ta annab ka sellest väga selgelt märku. Hakkab vehkima või pigem hakkab vastu venitama, tõmbab ratsmed käest. Aga no paljud teevad seda...seega küll see tunnetus tuleb."

"Ja kannaga märguanded on sul ... mmm... nagu patsutamine. Pidev toksimine mõjub pigem halvasti,

pigem kaks konkreetset märguannet. Sa jäädki toksima nii ja ei saavuta midagi.
Kaks kiiremat ja tugevamat lööki, pidev toksimine muudab hobuse tuimaks."

"Jalusteta traavis kand käib alla :)aga väga tubli muidu, uskumatu isegi lasid sadulastki lahti:D

Küsisin Elikolt, et milline Birk varem oli?

"oi...selle hobusega hüpata oli nii hea, ta oli elav ja pigem nagu kuumavereline hobu:D

oli vaja nagu tagasi hoida, mitte ajada."

"kas ellen rääkis, et sõidad varbad väljapool?"

Ellen eelmine kord mainis, et jalad peaks otse olema, kui asend õige, aga ma pole seda veel saavutanud

"no jah.. mina olen kohe algul õpetanud, et varbad sissepoole ja kand alla, nii on säär suht automaatselt kinni, eks igaüks õpetab teisiti."

"Sa vajud galopis liiga taha, kas seljal valus ei hakka? Sinu puhul galopis eriti on näha, et otsid seda mugavat asendit eks? sellepärast ka vajud nii taha? Galopis sul ülakeha kõigub nagu valele poole:D

ma ei oska seletada:D

peaks ette-taha

aga sul ühele ja teisele küljele:D

kuigi lõpu poole tuli juba hästi

ja olite tublid

mulle meeldis

sinu traav on (Y)(Y)

mulle siiralt meeldis sinu traav selle teise hobusega"