need neli neetud latti #2

Seni kuni ma soojendasin, ehitas treener plankudest midagi. Kui ma siis silmad tõstsin, siis seal ta oligi. Minu õudusunenägu. Neli neetud latti. See trenn novembris, kui latid olid pandud ringiratast suurel platsil ja pidime neist voldi peal üle tulema?

See ei läinud tollal eriti hästi. Nii mu keha kui nägu olid kõverad, hobusest rääkimata.

Pilt Kertu Kosk, aitäh!

Nüüd kohtusime uuesti ja lattidest olid saanud kavaletikasvu plangud. Üks triibuline ristike ka.
Alguses tuli hüpata vastastikused plangud, siis järjest, siis kõik neli järjest.

Kui kõik klapib ja rütm on, bounce on olemas ja õige trajektoori peal õnnestub püsida, siis ei ole ju midagi lihtsamat. Aga oleks ju liiga lihtne, kui see esimesel korral õnnestuks ja nii ka jääks? Piisab, kui me jääme maha, samm ei klapi, hobune teeb pikema hüppe või me vingerdame kuskile, kui kogu see jada on ju täitsa sassis! Ja räägime siis sellest, et plankude vahe peaks olema 4 fuleed. Mitte 5 või 3.
Selle kordasaamine võtab nii võhmale. Selle korrashoidmine võtab samuti võhmale. Ja see ei ole üks neist fake it till you make it harjutustest.

Hobune oli läbimärg. Minu lihased tundsid end ärakasutatutena.
Ja ma ei jõua ära oodata seda päeva, kus me need plangud mängleva kergusega seljatada suudan :P