väikesed imed ja CD

Alustasin Carpiga nii nagu vanasti, nagu enne trenne Minniega. Ja näis, et tädil oli täna jälle töömeeleolu tagasi.

Minul ka. Käisin massaazis ja kui kurtsin, et ma olen viltu ja mingid valud viskab trennis sisse, siis hakkas massöör jälle kasutama tähtsaid sõnu nagu lülisamba rotatsioon ja painutused ja (öäk!) võimlemine. Viimase sõna peale pööritasin ma tema selja taga silmi ja ta vist sai aru, sest nentis kohe, et kuna ta on veendunud, et ma neid kodus teha ei viitsi, siis sunnib ta mind neid vähemalt kohapeal tegema.
Hakka või uskuma, et need toimivad, sest tavaliselt peale vähegi tugevamat trenni Carpiga tulen ma väga ettevaatlikult ta seljast maha. Täna aga ei olnud mingit erinevust tunda. Ime on sündinud.

Nali naljaks, aga tegelikult oli väga mõnus trenn. Ma ei tundnud ennast esimese traavi lõpus väsinuna ja galopis sain isegi vasakule poole voldid ja pöörded tehtud nii, et natuke olin ise ka rahul. Carp soojenes omas tempos ja vastas lõpuks minu tagasihoidlikul hinnangul täitsa toredasti. Ta oli kohe alguses ülipüüdlikku nägu ja hakkas mõnusasti hingama, puristama, mängis vahepeal suulistega. Ma püüdsin vähem selja peal olla ja rohkem jaluste peale toetuda ning (huh), vasakule poole sõites püüdsin ikka natuke midagi oma istumises ümber ehitada ka, et ei oleks nii hale, nagu eelmine kord.

Otsisin asendit ja lõpuks, vist umbes galopi ajal proovisin seda varianti, mida kord Heinzuga, kui mu vasak puus ja säär pigistavad rohkem üksteise poole (väga keeruline seletada). Igal juhul jäi raskus küll jalusele, ent mul oli palju kergem oma säärt vastu panna. See, et vasakule poole sõites parem (välimine) säär pole ikka veel iseseisvust saavutanud ja kipub liiga palju töös osalema, pole muutunud ja sellega tegelen ka.

Tegime lõpus harjutust, kus galopis oli vaja sõita mööda rada pikk sirge ilma rütmi kaotamata ja siis tegema lühikeses otsas suht väikese voldi. Carp hakkas iga kord sirgele jõudes pakkuma, et ta läheks nüüd hea meelega edasi, sest seda sirge peal ju tehakse? Ma pidin kõik oma kõhulihased mängu panema, et rütmi hoida. 

Ossa juudas, kui toredasti Carp üks kord galopis sääre ees oli ja vastas. Mul oli selline tunne, nagu ta tagumik oleks voldi ajal mitmeid sentimeetrit allapoole läinud ja ta kandis meid mõlemaid sel hetkel nii kergelt. Mariti sõnul oli ka olnud väga hea. Wiiii!

Jälle põhjust tänulik olla...