7: Ruila & Theodor

??

6: Kivisaare & Caramelle

Teist korda matkal. Seekord tegime palju rohkem galoppi, niikaua kuni Caramelle lausa väsis. Olime kokku metsas umbes 2,5 tundi.

5: Ruila & Jumbo

Kui ma ei eksi, oli see kord just see, mil me võtsime Maarjaga teised hobused - mina võtsin Jumbo ja Maarja Theodori. Adrenaliini sai rohkem kui rubla eest, sest peale vihma oli väike plats sopahunnik ja olime suure platsi peal. Kolmekesi, üks naine oli veel peale meie.
Peale u 20 minutit Jumbo ehmatas millegi peale nii, et tegi ootamatu pöörde vasakule ja hakkas tormama platsi väljapääsu suunas, kus Tõnu ajas käed laiali, et teda kinni püüda. Kohe selle pöörde peale tuli mul üks jalg jalusest välja ja ma kaotasin tasakaalu. Jõudsin vaid Jumbol ümber kaela kinni võtta ja kaasa lehvida. Mingil hetkel kaldusin ka külje peale, aga jäin selga ja see oli suur töövõit. Pärast oli mitu päeva strateegilistest kohtadest kondid valusad, aga muie tuli suule ka kui kujutasin ette, kuidas suur ja tugev Jumbo tormab, minu käed kaela ümber ja mina lehvin nagu tuulelipp tal seljas.
Tõnu õpetas, et mida sellisel puhul teha ja kuidas ikkagi ta pidama saada. Kui siis järgmine kord Jumbo sama koha peal sama trikki tegi ja minema tormas, sain ta peale 4-5 meetrit pidama. Jess!
Samal ajal, kui Jumbo ehmatas, ehmatasid ka teised hobused ning ka koplis lõi üks hobune takka üles. Kui Maarja harjutas Theodoriga ja proovis galopitõsteid, siis kukkus ta päris suure hooga tagumiku peale ja oli terve õhtu mõtliku näoga :)
Istusime peale trenni veel tükk aega treeneriga köögis ja rääkisime juttu.

4: Kivisaare & Caramelle

Niih, esimene kord looduses.
Ülle Rink, perenaine, jättis alguses tõreda mulje. Loomulikult ta peab kaitsma oma hobuseid asjatundmatute retsimise eest, kujutan hästi ette, kui palju sinna igasugu rahvast tuleb sõitma, aga sain kohe aru, et ta ei hoiata, vaid kohe ütleb kurjasti.
Mina sõitsin Caramellega, kes oli tõesti väga ilus karamellivärvi hobune. Maarja sõitis Aasoga. Oli põnev ja looduses on tõesti nii teistmoodi sõita. Mäest üles, mäest alla ja isegi galoppi! Muidugi mäes üles, poolistakus, aga see tundus nii lihtne! Ma sattusin sellest lausa vaimustusse!
Maarjal läks korra Aaso käest ja hakkas jooksma kuskile põllu peale, ta sai ta muidugi tagasi, aga Ülle oli korraks ikka kuri.

3: Ruila & Theodor

Ilmselt sõitsime jälle Theodori ja Fränckiga ja sama platsi peal (väiksem plats õues).

2: Myy juures & Rosetta

Myy käskis pühapäeval tema juurde ratsutamisriided kaasa võtta. Pidin Rosetta selga minema, mis ajas hirmujudinat peale, sest ma mäletasin Myy jutte sellest, kuidas Rosetta täisgalopis teda kilomeetreid mööda metsa oli vedanud.

Myy näitas enne kõik ette, hoiatas, et ärgu ma tõstku ratsmeid või puusaga teda edasi ajagu, sest see on märguanne galopiks. Huuuh. 

Ei olnud kõige hullem, aga video ja piltide pealt pärast vaadates olin ikka kogu aeg ettepoole kaldu. Ja muidugi sees hing võbeles, hoidsin kogu aeg hobust tagasi. Traavi ikka tiba tegime, aga galoppi mitte.

Ka Rebekka käis seljas ja oli nii õnnelik kui Myy teda hobusega mööda platsi vedas. Tahtis lausa hüppama minna :) Andre oli ka hobuse seljas, aga suhtus sellesse palju kainemalt. Rebekka aga rääkis veel nädalaid pärast seda, et ta tahab endale roosat hobust.

1: Ruila & Theodor

9.august 2012
Hakkasin uuesti ratsutamas käima. Viimasest korrast oli kuus aastat mööda ja seda tean enam-vähem täpselt, sest just siis, kui jäin rasedaks esimest korda, jätsin ratsutamise ära. Ja muidugi need viimased kukkumised trennis. Ma ei saa aru, kuidas andis ühe trenni jooksul 4 korda seljast lennata. Aga see selleks.
Käisime Maarjaga esimest korda Ruilas. Tõnu tegi meile tallituuri, näitas ära, kus sadularuum, kus tallid, maneezid ja platsid. Olime võtnud loomulikult riided kaasa ja käisime sõitmas ka. Mälu järgi Theodori ja Fränckiga.
Olime õues, väiksema platsi peal. Oli hea tunne, aga esimesed minutid seljas ikka kõhe. Kui tegime kergendatud traavi, hõikas Tõnu mulle, et pole ma midagi 6 aastaga ära unustanud, see on nagu rattasõit, küll tuleb kõik meelde.
Olen vahepeal nii palju alla võtnud, et ratsutamispüksid lotendavad jalas ja Maarja naerab, et kui olen hobuse seljas, mahuks mulle seljataha pükste vahele veel üks ratsutaja :)