Mammut tuli hea meelega minuga koplist kaasa. Nüüd ta enam isegi ei tõmba pead ja kaela tagasi ega astu sammukest tahapoole, kui ma ta juurde jõuan.Vaatab mind rahulikult ja ootab. Ta hakkas ka platsil kohe reipa sammuga kõndima ja näis hirmus itsi täis. Lokaatorid olid kogu aeg minu poole keeratud.
Arusaadav. Ma pole ka temaga sõitnud juba kaua-kaua, viimati vist oktoobris?
Käisime mõnuga pika ratsmega sammu ja siis hakkasin vaikselt-vaikselt ratset küsima. Diamond läks kohe tähtsust täis ja oli kogu aeg millegi ootel. Hmm. Esimeses traavis püüdis ta kiirustada ja ma pusisin rütmi hoidmisega ikka tükk aega, sest kui ma püüdsin aeglasemalt kergendada, põntsusin lihtsalt tal täiesti ebasünkroonselt selja peal ja kui surusin põlvi kinni, ei olnud sellest ka mitte mingit efekti. 2 x hmm. Diamondil oli oma programm käima läinud ja kuna ta oli suurem, siis ilmselt arvas ta ka, et tema ideel on eelisõigus.
Esimesed platsiringid otsisime kedagi, kellele sappa võtta. Õigemini - Diamond otsis ja mina püüdsin teda ümber veenda. Iga kord, kui keegi sattus meiega samale sirgele, püüdis Diamond talle järgi jõuda.
Teise traavi ajaks tegid osad meie ümber galoppi ja Diamond võttis seda kui vihjet - igas nurgas pakkus ta mulle, et lähme nüüd?
Pidime tegema samm-traav üleminekuid ja see alles oli see raske osa, sest ma ei saanud mammutit seisma... Nuta või naera, aga tunne oli nagu elu esimeses trennis. Isegi hullem, sest esimestes tundides oli pigem vaev looma liikuma saada, mis näib turvalisem. Kui tegin katse ta sammu saada platsi pika ääre alguses, siis lõpuks sammu jäime alles lõpus. See teeb pidurdusteekonnaks umbes 45 meetrit?!
Pusisime nende üleminekutega, vahepeal andsin käsi liiga ette ja vahepeal olin liiga palju ratsmesse jäänud. Siis hakkas Diamond nurkades galoppi pakkuma, et äkki siis pääseme sellest jamast ja saab kiiremini õhtale.
No ei saanud. Galopitõsted olid teine raske osa. Selleks ajaks oli Diamondil pissihäda. Pidev ja tungiv. Me seisime keset platsi ja teised meie ümber tegid sorr-sorr nalju.
Galopp ise, kui me selleni jõudsime, oli täitsa tore.
Viisin pärast mammuti koplisse ja jagasin ohtralt kommi. Ta näis rahul olevat.