Trenazöör nimega Zeppelin

Temaga on alguses raske, ma olin peale esimest traavi läbimärg, sest rütmi jaoks ja liikumise jaoks oli vaja kogu aeg olla ise aktiivselt töös. Mina nägin rohkem vaeva kui hobune. Ta natuke koperdas ja nagu treener muigas, siis ei pane teda tema jalgade saatus mitte just väga muretsema.
Alustasin traavi paremale poole ja see tundus täitsa ok, aga kui siis vahetasime suunda, hakkas peale selline kõikumine, et jää või merehaigeks. Mõne aja pärast läks pisut paremaks, aga ikkagi midagi uut.
Tundub, et iga korraga läheb pisut paremaks nii meie koostöö kui üldine pilt.
Täisistak võttis jälle läbi, lihased said korraliku trenni :) 
Trenni lõpuks hakkas tulema juba mingi hobusepoolne liikumine ka, kuigi pidin galopitõstetega jälle vaeva nägema. Esimesed õnnestusid, aga vahepeal tekkis jälle mingi kommunikatsiooniprobleem. Siis tegime mõned sammust (mis ei tahtnud ka alguses õnnestuda). Vahepeal, kui läksin voldile, õnnestus saada soovimatu jalavahetusega hakkama :)
Esimesed minutid oli tunne nagu jookseksin ise galoppi, kuidagi vaevaline minek ja see tekitas tasakaaluprobleeme ka. Püüdsin keskenduda sellele, et ma mingi hinna eest ei vajuks ette ja sääred (ja kannad!) oleks õiges kohas. Vahepeal, kui tundsin, et mu säärele polnud mingit reaktsiooni, pidin stekki kasutama. Kui siis hobune hakkab ise liikuma, on ühtäkki seal seljas olla nii mõnus ja lihtne.
Lõdvestustraavil polnud ka midagi hullu viga. Vist.
Peale trenni näib Zeppelin alati nii miilu välja, selline rahulik ja leplik.
Solaariumis korraldas ta paraja ehmatuse. Paigal seismine pole just tema cup of tea ja juba enne trenni üritas ta hammastega kinni võtta sellest seina külge kinnitatud nöörist, mis päitse külge kinnitub ja tiris seda järsu pealiigutusega. Ma keelasin ja ta näis idee unustavat. Huvitav, kust ta sellise triki selgeks on saanud?
Panin talle seal tekki peale ja ei näinud, et ta tegi seal sama trikki. Seekord aga jäi see nöör talle lõua ümber kinni ja ta hakkas selle peale pead lakke viskama (tabades osavalt solaariumilampi, mis hakkas edasi-tagasi kõikuma). Vabastasin ta nöörist ja kõik läks hästi, midagi hullu pealtnäha õnneks ei juhtunud, tundus, et suu oli ka terve, niipalju, kui ilalõug mul seda vaadata lubas.