vol 3

Täna hüppasime parkuuri. Päris parkuuri, pööretega ja puha.
Nooh, pealtnäha oli see lihtsam kui praktikas. Suured hüpped suurte okserite peal tõstavad mind ikka õhku. Ma ootasin, et millal hobune selle peale kulmud veel kõrgemale tõstab ja käsib mul endale marsapilet osta, kui järgmine kord tahan bumpy ride kogeda.
Olime mõlemad ilmselt vähe väsinud ka ja päris 100% endast anda ei suutnud, aga trenn oli õpetlik ja igasugu tarkust sai kõrva taha panna. 

that moment. that magical moment.

Täna oli siis võimlemise päev.
Sõitsime penerolli ja ridasid, mis olid maalatte täis, lõppu mõned okserid.
Kummaline tunne oli sõita, kui mu päris elu esimene treener vaatas pealt. Ühtpidi kõhe, teistpidi uhke. Pidime täna koju kihutama, aga lubasin, et homme ehk saame pikemalt muljetada.

Foto Katrin Pill

"kreeklase" treening vol 1

Järgmisel päeval peale võistlusi sattusin sobivasti talli sellisel ajal, kui üks trenn oli lõppemas ja teine polnud veel alanud, nii et härra must sai maneežis vabalt ringi trallida. See sobis peale ratsaklubi jõulupidu ka mulle sobivasti.

Esmaspäev oli puhkepäev, vähemalt ühele meist. Teine jooksis galoppi mööda eksameid. 

Siis tuli teisipäev, kui pidime Zillioni ja Lily auto peale panema ja Ruilasse sõitma.