Matkale mere äärde

Täna käisime hobustega matkal mere ääres. Samas rannas, kus ma paar nädalat tagasi kaika rattakodaratesse sõitsin ja käntsa käisin. Kõrgelt Diamondi kõrvade tagant ei tundunudki randa viiv tee nii rööbastesse sõidetud ja oli palju mugavam, kui rattaga :)
Diamond oli muidugi oma ülesannete vääriline ja terve tee andis kõigile head eeskuju. Hobune, kelle traav on kõige mugavam maailmas ja kelle galopp paneb kirsid puudelt kukkuma. Sõitsime kogu karavaniga (meid oli kokku 15) Riina ja Aso majast mööda, nende rada pidi mere äärde.
Diamond oli vette minnes ettevaatlik, pärast püüdis jalaga kive põhjas taguda. Pipi tegi seda non-stop. Laki plaanis liivas püherdada... Sellest kurvist, kus ma kunagi C2-ga lume sisse kinni jäin, ei soostunud ta ühel hetkel sammukestki edasi alla minema.
Kui tagasi talli jõudsime, olin happy nagu miki, naeratus kõrvuni nagu õnnelikul mootorratturil - hambad putukaid ja kuuseokkaid täis.
Kuuseokkaid leidsin tegelikult hoopis Diamondi seljalt, sadula vahele. Ja oma saabaste vahelt.