Rolly tundus kindel valik, sest ma ikka madistan selle sammupikkusega ja sellega, et ta eest pehme oleks. Imperija oleks olnud teine, kelle selga oleks tahtnud iga kell minna. Aga päriselt, kõik nad on toredad hobused.
Jätkasime täna Rollyga ja suure osa ajast madistasime üksi. Ta näis täna tiba tüdinud ja nii traavis kui galopis ei näinud tal olevat mingit plaani kuskile välja jõuda. Esiteks väljendus see selles, et pidime mässama tükk aega, et ta edasi liiguks ja teiseks oli see edasiliikumine tema poolt kuidagi tujutu, kui seda sõna saab kasutada. Trenni lõpus arvas Marit, et ta võiks homme maastikule saata.
Traavis kaotas ta jälle tagumist paremat jalga mitu korda. Mitte hullult, aga ikkagi mitu korda. Mina jälle ei saanud kuidagi täna oma sääri õige koha peale, et need oleks paigal ja ei laperdaks. Jalusepikkuse küsimus?
Galopp - polnud sellist tunnet, et me läheme kuskile, aga treener lasi pärast üle kavaletikõrguste lattide tulla ja selle peale sai Rolly mingi perspektiivitunde ja sära silmadesse ja lõpetasime ära.
* see uus hobune, kelle me Idaga platsile Kiivele sõita viisime, hüppas kitseaediku kõrval mu väikese varba peale. Auts. Väike varvas on nüüd lilla ja liikumisvõimetu. Ja solvunud.
* Kuue-aastane sai täna jälle Jetiga sõita ja nägu ei olnud nii pilves kui eelmine kord. Eelmine kord teenis Jeti treenerile kaks torti, seekord oli Andre vapram ja ei pudenenud sealt alla. Pärast lubati tal üht pisemat poissi Jetiga jalutada ja ta läks üsna tähtsaks kätte, seletas seal poisile, kuidas jalgu hoida, kuidas selg peab olema ja andis talle kommi, mida pärast Jetile anda. Smartass.
.jpg)
