üksi hämaral platsil

Olin terve päeva koertega näitusel ja selleks ajaks, kui ma talli jõudsin, hakkas hämaraks minema. Sellest hoolimata oli vaja ära sõita ja nii me käsikaudu kobasime, Zillioniga kahekesi. Merike turvas meid ja rääkis juttu, et me ennast üksildasena ei tunneks.
Ei olnudki väga paha, olgugi, et metsas praksus ja kolises ja kummitas. Zillion võib küll võpatada või ehmatada, aga seda enam ta keskendub peale seda sellele, mis seljast küsitakse, ju siis niimoodi lähevad kollid paremini meelest.