need sääred ja need kõhulihased...

Plaanid muutusid ja ma sõitsin täna ise Zillioniga.
Kui ma hakkasin sammu ajal ratset lühemaks kerima, siis hakkas Zillion ühtäkki kõndima läbi selja, kuidagi kaardus ja pehmelt, mul vajus suu lahti ja püüdsin oma imestust hobuse eest varjata. Traavis oli esialgu ka väga tore, paremale poole oli lausa imetore, aga kui nina sai vasakule poole keeratud, siis kadus see ära ja asendus tuttava kange kaelaga ja tõka-tõka liikumisega. Ma püüdsin siis välja mõelda, mis valesti läks, mis talle ei meeldi, mida ma teen liiga vähe või liiga palju või jätan tegemata.
Säärt peab igal juhul rohkem olema, aga kui see läheb kuidagi krampi või ei lase küljest lahti, siis ei saa olla tulemuseks lõdvestunud ja rullis traav. Kunagi Lika trennis tegi Lika selle kohta mingi tähelepaneku, aga ma ei mäleta täpset sõnastust. Et mu säär peaks olema kergem? Kiirem? Õhulisem? Dziisus, ma ei mäleta, kuidas ta seda ütles, aga ma püüdsin täna kasutada säärt nii nagu ma olen näinud Feyd tegemas. Mis pole üldse kerge. Või siis vastupidi, just on kerge?
Kui mul õnnestus selle üritamise käigus jääda jaluste peale tasakaalu ja mitte kõikuda või põlvedega jälle temast kinni võtta, siis näis see Zillionile meeldivat. Nendest trennides, kus Fey meid juhendas, sain ma mitu korda selle eest pragada, et mu põlv jääb sadula külge kinni ja ei lase lahti. Nüüd, kui ma pressin oma sääri iga hinna eest tahapoole, hoiaks põlved nagu hammastega sadulast kinni :)
Vahepeal traavis näis olukord paranevat ja treeneri sõnul oli ka natuke paremaks läinud. Peatustest rääkis, ma pean rohkem hoidma kontakti, kui ma neid teen. Galopis pean ka rohkem hobust hoidma koos, palju rohkem kõhulihast kasutama, kui ma seda praegu teen.

Sel nädalal on plaanis videotrenn - ehk siis mina filmin Annet tema vähe individuaalsemas trennis ja tema mind. 

kokku-lahku Rollyga

Alati on kõditav, kui küsitakse, et kellega ma sõita tahaks. Täna intrigeeris mõte Rollyst, Heinzust või isegi Aronsist, aga tahvli peal oli juba ports nimesid ja lõpuks jäigi üle kohtumine Rollyga. Üle pika aja.
Peale Lakit ja Diamondit, kes liiguvad otse ja ilma vigurdamata, tuletas Rolly meelde, et talle meeldib meeldida ehk et kui mina seljas vingerdan, teeb tema sama. Igas jummala sammus. Nii et üsna kohe trenni alguses pidin kogu keha ümber programmeerima, et mitte koos vastu platsi äärt kukkuda. Mõned kummalise kujuga voldid suutsime ikkagi liivale joonistada :)
Säärte suhtes näis hobusel olevat täielik immuunsus ja ma olin esialgu natuke hädas, sest nende külgepanemine ei toonud mitte mingisugust muudatust, isegi mitte kõrva liikumist. See õnneks pärast paranes, aga päris sellist tunnet, et säär = vuhh edasi, ei tekkinud kogu trenni jooksul.
Ratsmega on ikka nii, et vahepeal Rolly ohkab ja kaob esiotsale ja ratse mu käes on nii raske, nii raske. Püüdsin küll säärt korralikult kasutada, aga oleme ausad, see tegelikult liigub mööda Rolly külge aeg-ajalt ringikujuliselt ringi või siis pole piisavalt tugev? Kui Rolly seda aeg-ajalt ka ignoreerib, siis kokku ei saagi tulla teab mis ilus pilt.
Tegime kolme- ja neljaosalisi serpentiine. Paremad pöörded olid olnud ok, vasakule on kuuldavasti meie mõlema, nii Rolly kui minu raskem külg.
Poolistak on natuke pusle, sest niipea, kui ma "tõusen" kõrgemale, ei oska säär enam kuskil olla. Ta kas kaob üldse hobuse küljelt ära või siis klammerdub põlv samuti kinni ja hoog jääb kohe väiksemaks. Marit ütles, et põlvega kergelt toetada on ok. Säärega poolistakus hobust edasi sõita näib veel keeruline. Vahepeal tekkis mingi tunne, justnagu tõstaks säärega hobust altpoolt üles, aga ma pole kindel, et see oli õige tunne. Kohe tekib kiusatus panna jalused 2 auku lühemaks.
Edasi sõitmised ja kokku võtmised galopis - põneev! Natuke raskemaks tegi asja see, et päris kohe Rolly ei vastanud ja mõnikord pidin kasutama ebaproportsionaalselt (või isegi tiba kurja) säärt, et teda edasi saada. Kokku võttes jäime paar korda kogemata ka lühendamise asemel traavi, mu säärest ei piisanud. Kui alustasime mõnusa kontaktiga, siis ma ei suutnud teda selles hoida ja mingil hetkel sõitsin ta jälle nii ratsme peale istuma, et pidime tegema peatuse ja asjade üle läbi rääkima. Kui ma sain vaikselt seljas istutud ja kontakti ka hoitud, siis Rolly jooksis päris mõnusalt ja näis rahul olevat.
Iga päev luban endale teise traavi lõpus, et hakkan uuesti harjutusi tegema. Homme ;)

I so knew.

Ma teadsin! Ma nii teadsin, et täna lähen Cartiniga tutvust looma!
Eriti hea on muidugi teha trenni siis, kui omanik ise on treeneriks ja ei lase hetkekski loomal (ega sealhulgas ka minul) endast vähem anda kui on ette nähtud.
Säär. Säär. Säär.
Kohe alguses ütles Birgit, et mul on seda väga vaja. Vahepeal aga näis jälle, et Cartini hakkas seda ignoreerima. Mis hetkel ja kui palju on seda paras doseerida, on veel segane.
Sääred tundusid olevat loogilise koha peal, olgugi, et Birgit arvas, et peaks jalused ühe augu võrra pikemaks panema. Selle hobuse seljas tundsin, kuidas ma alateadlikult olin kogu aeg kergendades võimalikult lähedal sadulale, kordagi ei tahtnud sadulast eriti kaugele minna.
Puudu jäi vaid see, et ma saaks ise aru, et millal ta on piisavalt ümar või millal ta on liiga lontis. Üks kord, kui ma mõtlesin, et näed, hobune justnagu näib lõdvestuvat ja traavi tempo oleks ka justnagu paras, ütles Birgit, et Cartini hakkab tööst ära viilima. Või siis ei saa ma aru, kui palju tohib hobust allapoole lasta ühes või teises allüüris. Birgit soovitas, et selle hobuse puhul peaks turi olema kõige kõrgem koht.
Galopp vasakule poole oli parem, hoolimata sellest, et me ujusime pisut tempos ja vahepeal tahtis Cartini hoogu tõsta. Paremale poole oli see alguses natuke kandiline ja võttis mitu volti aega, enne kui saime selle selliseks, milles oli mugav sõita.
Kogu aeg, peaaegu igas allüüris sain märkusi, et pean rohkem töötama välimise ratsmega. Natuke tegime ka välispidises paindes sõitmist. Sääre eest astumist ka.
Trenn möödus vahejuhtumiteta, Cartini näis palju rahulikum kui tema maine. See oli muidugi ka meie esimene ühine trennikord, millest ei saa mingeid järeldusi veel teha.
Birgit arvas, et ma võiksin temaga edaspidi ka vahel sõita.
Pärast kuulsin, millised kohad hobusel milliste lihaste töö puhul märjaks lähevad.